Ilusat aasta lõppu ja meeleolukat aastavahetust!

Liiga palju!

Juba kuu või isegi kaks olen mõtteis oma kappi koristanud. Eile aga ma mitte lihtsalt ei koristanud, vaid sorteerisin välja riided, mida ma tõenäoliselt enam kunagi ei kanna. Ja tuleb tunnistada, et nende seas oli ka riideid, mida ma kunagi kandnud polegi… Aga viin need kuhugi realiseerimispunkti ja keegi saab neid nüüd lõpuks ometi kanda:)

Hea kerge tunne tuli kohe pärast. Ja kapp on nii ilusti korras ja lihtne oma lemmikrõivaid üles leida. Nüüd võiks teised panipaigad kodus ka üle käia. Ootan uut inspiratsiooni-puhangut:)

Nii palju üleliigset kraami:)))

Mulle meeldib:)

Enamus sõbrad ja tuttavad on tänaseks vast juba aru saanud kui väga mulle meeldib laulda. Aastaid unistasin salamisi lauljaks saamisest. Kui teadlikud ja mitte teadlikud mõtted selles suunas kokku arvutada, siis võin öelda, et põhimõtteliselt kogu elu. Mõned aastad tagasi võtsin asja käsile ja asusin Maikeni vastasutatud laulustuudios oskusi lihvima.

Kui ma sinna minnes arvasin, et ma oskan enam vähem normaalselt laulda, siis… Õige pea tuli karm reaalsus ja nüüd peale 2,5 aastat harjutamist pean tunnistama, et harjutamine teeb algul ikka harjutajaks. Siiski siiski, pean tõdema, et on märgata pisukest arengut. Ainuke inimene, kes minu esimesi arglikke katsetusi 2 aastat tagasi Vene Kultuurikeskuse laval nägi ja ka viimaseid etteasteid on saanud kaeda, on Margus. Tema kommentaarid on olnud igatahes head tõotavad;)

Ma siis asun asja juurde ka.  Suurtüki jõulupeol oli mul võimalus oma oskusi proovile panna. Ja ütleks, et … TEHTUD! See oli esimene esinemine, millega ma ise ka rahule jäin. Ja positiivset tagasisidet on tulnud ka mitmetelt kolleegidelt.

Kõik oli super – pidulik õhtu ca 70 inimesega, New Murphy bänd oma tõelises professionaalsuses ja siis mina üllatusesinejana oma tervelt 3 lauluga! Sound oli suurepärane ja tunne mega:) Tahan veel!!!

Üks tore pilt ka meenutuseks sellest õhtust…

Jõulud

Jõulud veetsime, nagu viimastel aastatel kombeks, ringi rännates. Kaks päeva Marguse ema juures Hiiumaal ja siis kaks päeva minu vanemate juures Viljandimaal. Mõnusad pikad pühad olid. Kuidagi hea ja rahulik oli. Lumi oleks teinud muidugi kõik täiuslikuks. 26.dets õhtul koju sõites sadaski natuke ja “Driving home for Christmas” lõi meeldivalt nostalgilise meeleolu korraks küll:)

 Üle hulga aja olid minu jõulud suhteliselt kommerts-vaesed. Sain ja tegin minimaalselt kingitusi ja pigem nautisin lähedastega koos olemist. Ja mõnus oli vaadata Grete siirast rõõmu ja tuhinat, kui ta avastas, et päkapikud olidki ta kirja kätte saanud ning kuuse alla just need õiged kingitused poetanud. Jõuluvana käis seekord ainult lasteaias ja vallajõulupeol.

naabrilastega Viimsi valla jõulupeol

Grete kingilist oli siis seekord selline: nukuvoodi koos padja ja tekiga, roosa mängupoe kassaaparaat koos igast vidinatega, arstiriistade komplekt, mõmmidega mini portselanserviis, roosad kodukootud villased sokid ja kindad, naturaalsest lambavillast soojad sussid, “Tuduhiirte” raamat ja palju palju komme (millest väga suure osa mina olen juba ära hävitanud).

Gretega oli sel aastal ka tore kuuske ehtida. Väga ilus kuusk sai. Memmel oli küll sedapuhku kunstkuusk ostetud, aga mulle meeldis. Ja kuna minus viimasel ajal pisut “roheline” ärkama on hakanud, siis tuli mõttesse, et meil võiks koduski üks selline olla. Kodus sel aastal kuuske pole. Tõime ainult metsast suure käbidega kuuseoksa (kui vaid rohkem inimsilmi oleks näind kui osavalt ja käbedalt meie issi selle järele kõrgele kuuse otsa ronis.. ja Grete kommenteeris tunnustavalt “issi sa olid päris tugev!”). Riputasime selle kamina peale ja külge said ka jõululambid ja mõned roosad kuulikesed. Ja lauale konstrueerisime Grete kaasabil kuuseokstest ja õleehetest kauni seade.

Peaproov

Enne fotosessiooni peab natuke läbi mängima…

Küpsetasime piparkooke.

 

Esimese ühisküpsetuse tegime juba eelmisel aastal. Seekord sai jälle kätt proovitud. Sai jälle ka naabrinaise käest taignarulli ja piparkoogivorme laenamas käidud:)) Mis teha kui korra aastas vaja läheb, siis ei tule ju meelde vahepeal omale ka soetada… Vormid tegelt Hiiumaa memm meile ükskord jõuluks kinkis, aga pean kahetsusega tunnistama et ma ei leidnud neid täna lihtsalt ülesse.

Grete on nüüd suuremaks ja tublimaks kasvanud. Jagas rohkem lahti küll, mis teha on vaja et ilusad koogid saaks. Eks päeval sai ju ka tehtud kuiva trenni oma tuttuues lasteköögi ahjus. Samas vaja veel natuke jõudu treenida. Ehk järgmine aasta jaksab natuke ikka tainast laiaks ka taignarulliga litsuda:) Kaunistamisest ta loobus ka suhteliselt kiiresti. Pigistas neid klasuuri kotikesi küll ühe tüdrukukujulise piparkoogi kohal, ise teavitades: “emme ma teen sulle tissid!” aga loobus kiiresti. Nillis veel natuke taigna juures (ehk siis vaikselt sõi seda kui emme ei näinud)  ja kadus varsti sootuks oma uude kööki mängima.

Aga koogid said kenad:P

Käis külalisi…

Hiiumaa memm külastas meid ja siis Hanna Maria ka. Käisime koos Linnahallis Pipit ka vaatamas. Nele-Liis oli superkihvt! Ja uskumatu, aga Grete vaatas ligi 2,5 tunnise etenduse vabalt ära. See juba näitab taset:))

 

Lisaks memmele ja Hannale tuli õhtul Sander koos Heleniga. Tõid Gretele tagant järgi sünnipäeva kingituse ka. Juba 7-ne Hanna oli ka üsna sillas sellest kraamist. Ehk siis mänguköögist käib jutt. Tüdrukud küpsetasid ja vaaritasid siis meile õhtu otsa erinevat sööki-jooki. Paremad palad oli kõiksugused kokteilid. Näiteks selline kuhu pandi sisse, nii nagu kokk Grete ise retsepti tsiteeris: “vaarikaid, pohli, keeferit, valget brokolit ja karumulli kommi”:)

 

Klaverikontsert oli ka tasemel. Pärdist Tsaikovskini:) Ja natuke tantsu ja tralli tehti ka. Kõige rohkem rebiti muidugi kildu. Aga kahjuks ei pea mälu neid lausekesi piisavalt kaua kinni. Pean vist hakkama paberi ja pliiatsiga kodus mööda tube ringi käima edaspidi. Ega tõelisi pärle saa ikka niimoodi raisku lasta;)

Päkapikud:)

Meil hakkasid nad käima alates 1.detsembrist. Hoolas päkapikk varus hulganisti erinevaid maiustusi - komme, shokolaadimedaleid (loomulikult printsessi pildiga), kinderishokolaade ja üllatusmunasid jms. Siis aga selgus, et Gretekesel on peale AB kuuri kõhukesega nats nigelasti. Kippus teine nii kõvasti valutama hakkama, et laps haledasti öösel nutma oli sunnitud puhkema…

Päkapikk nägi seda kõike pealt ja pidi nüüd asjale loovamalt lähenema. Sest päevast peale on ta vedinud sussi sisse erisuguseid kleepekaid. Ükspäev tõi aga hoopis pinokli. Teine päev aga kui päkapikk poes oli unustanud käia, leidis ta kapist Grete jaoks uue roosa kammi ja mõned juukselõksud pealekauba, mille ta kunagi ettenägelikult oli soetanud. Leidlikkust rakendas ta veel ka rohelist üleskeeratavat kapsaussi sussi sisse sikutades, mille ta oli saanud tänutäheks selle eest, et aitas ära hävitada ühe äärmiselt ebatervisliku Hesburgeri lasteeine.

Veel on mõned päevad ajude ragistamist jäänud. Igatahes päkapikk püüab anda endast parima, et ikka üllatusi igasse hommikusse jaguks. Ja eks ole seegi üllatus, et üks hommik sussi sees kingitust polnudki… sest Grete oli unustanud sussi akna peale panna. Aga laps ei lasknud ennast sellest pisiasjast üldse häirida. Ütles vaid “ahahh:)”

Grete Helena sai 3-aastaseks!

 

Pidu peeti Viimsis Kaluri mängutoas…

 

Kokku tuli palju toredaid sõpru!

 

Ja Gretel oli oma lemmiktegelasega tort.. muuseas ülimaitsev;)

Valge Gospel

 

Tulge kõik vaatama kuulama:)