Grete muudkui itsitab ja emme hakkab jutukest veeretama: “Sul on täna naljapäev”
Grete vastu: “Ei! Täna on sõbrapäev!”
Emme teab, et see oli juba mitu päeva tagasi: “Jälle?”
Grete: “Jah”
Emme tunnustavalt: “sul on õigus. Iga päev peaks olema sõbrapäev”
Grete: “Jah… Ja siis aitab sõbrapäevast!”
Perekond vaatab “Kes tahab saada miljonäriks”.
Emme kontrollib issit: “Noh, mis sa pakud?”
Issi targalt: “See on minarett!”
Grete poetab vahele: “Mina pakun tassikest teed!”
Emme issi arutavad, et leib ja sai on otsa saanud.
Grete sekkub: “noh mis me siis teeme?”
Mõttepaus.
Ja vastab ise retoorilisele küsimusele: “Peame poest leiba ja saia ostma!”
Emme hakkab naerma: “Nii issilik küsimus”
Grete vastu: “Ei, see on ikka minu küsimus!”
Grete mänguhoos: “Punane tuli! Stop, ei tohi sõita… Nüüd on roheline… Kihutage!”
Memm on Hiiumaalt külla tulnud ja issi näitab talle arvutist pilte.
Memm: “Emmel on nii punased silmad…teiste piltide peal polnud…”
Issi: “Emme on nagu küülik”
Grete ei ole asjaga nõus: “Emme, sa oled inimene. Sa ei ole kole loom!”
Emme: “kes on emmele väga kallis?”
Grete rõõmsalt: “MINAAA!!!”
Emme uurivalt: “Kas kõik lapsed on emmedele kallid?”
Grete kindlalt: “jah. koolilapsed.”
Emme: “Ikka kõik lapsed on kallid. Kõik pojad ja tütred.”
Grete targalt: “Siis kui mul sünnib sinu kõhust venna…”
Emme lõpetab lause: “… siis on tema ka kallis. siis mul on kaks kallist last”
Grete lisab kohe: “ja siis on mul õde”
Emme kahtlevalt: “kui venna sünnib, siis ei ole ju õde?! siis on venna ikka”
Grete resoluutselt: “ei, ma tahan, et oleks mõlemad – õde ja venna!”
Emme mõtlikult: “ahah”
Grete kasutab võimalust ja täiendab soovide nimekirja: “emme, ma tahaks et mul oleks kiisu ja kutsu. siis ma saan nendega pesakasti ehitada!”
Grete: “emme, tahad ma räägin sulle salajutu?!”
Emme: “nooh..”
Grete sosinal: “et sul on auto katki!”
Emme vastu: “ja mis siis saab?”
Grete targalt: “siis ei saa autoga sõita!”
Emme: “aga mis siis tegema peab?”
Grete: “tuleb viia remontima!”
Emme teeb imestunud näo: “ahsoo!”
Grete jätkab: “ja siis viib issi sind arstile!”
Emme uurivalt: “mispärast?”
Grete: “Et ta saaks sind viia!”
Emme ei saa ikka aru…
Grete selgitab: “ta tahab sulle kõrva sisse vaadata”
Emme: “kes tahab?”
Grete: “tädi Helena!”
Emme igaks juhuks täpsustab: “aga kui tädi Helena kõrva sisse vaatab, mis siis saab?”
Grete rõõmsalt: “Siis saab terveks!”
Juba mõnda aega võib kuulda siin ja seal mingeid killukesi, et õde teeb seda ja õde teeb teist või et õde tuleb ühte või teise kohta kaasa. Hakkasin siis mina eila pärima, et mis tegelane see õde siis ikkagi on.
Sain teada, et õde on 5-aastane, varsti saab 7 ja siis läheb kooli.
Õdel on roosa seelik ja sinine roosade täppide ja südametega pluus.
Tal on pikad roosad juuksed ning juukseotstes on lokid, nagu naabritüdruk Katal.
Õde on niiiiii pikk, et saab ise kõik kapist kätte. Ka see küpsis, mis Grete salaja võttis, saadi kätte ainult tänu õdele.
Teda praegu ei näe, aga ta varsti sünnib emme kõhust välja. Praegu on ta nagu päkapikk ja on laua all.
Laua all räägib ta Gretele lollusi, nagu “p….ru-p….ksu-p..ssu-ka..aj..nn.”
Ta räägib ilusti ka, näiteks ütles ta “eestimaa”:)
Grete räägib õhtul oma toas beebinukuga: “kas sa tahad ma annan sulle oma seeliku?”
Ja lisab varsti pisut kamandavalt: “Piret Rool (nuku nimi), nüüd võid sa oma printsi juurde minna! võtame su sokid ära… printsess, paneme sulle kee kaela!”
Natuke vaikust ja siis kostub: “printsess magab nüüd oma voodis!”
***
Grete on naabritüdrukul külas. Muidu kõva müratase jääb mingil hetkel väikseks. Lapsed vist teevad miskit pahandust?! Kus nad küll on? Vaatan järgi.
Grete ja Kata istuvad üleval saunalava peal. Pool elamist on sinna kaasa veetud.
Kata hüüatab Gretele: “Tule mu prints! Hakkame nüüd minema!”
Grete vastu: “Jah, mu printsess”:)
Seda ei juhtu iga päev, et mees tõstab toidupoes korvi kokku sellist kraami nagu part, šampinjonid, mustad ploomid, porgandid, õunad, maitseained, ja võibolla oli veel midagi… teatades tähtsalt, et kavatseb pühapäeval õhtusööki teha:)
Ja kuigi algul tundus, et üks terve part on ikka jube palju ära süüa, siis kahe pere peale ei olnudki teab mis hiiglaslik ports. Suur osa massist läks kontide ja muu värgi arvelt prügikasti. Aga maitsemeeli sai ikka korralikult hellitatud. Ega niisama räägita, et mehed on ikka jube head kokad…
Ja egas mina siis halvem ei saand olla. Kui olin pealt passind kuidas part 2-tunniseks retkeks praeahju valmis pandi, seadsin sammud poe poole ja tulin “oma kraamiga” tagasi. Maiasmokk nagu ma olen:)) krahmasin sealt kaasa martsipani, metsapähkleid ning valget ja tumedat šokolaadi. Keerasin selle kõik 15 minutiga kokku ja panin külmkappi tahenema. Tulemuseks said imehead trühvlikommid:P
Grete joonistab esimest korda elus perepilti. Kõigepealt teeb emme, siis issi, järgmisena enda ja lõpuks “õde”. Hiljem tekib juurde veel ka salapärane venna:)
Kui inimesed valmis, palub emme omale rohelised kingad ka teha. Grete joonistabki ja lubab siis endale ka kingad teha. Ema pärib, et kas teeb omale ka rohelised kingad.
Grete vastu: “eiii, ma teen ikka punased, need lähevad mu kleidiga hästi kokku!”
Tüdrukutel on käed joonistatud. Emme juhib tähelepanu, et issil polegi käsi.
Grete: “Ma teen siis issile ka käed. Muidu ta on nii õnnetu.”
Joonistabki ja lisab: “nüüd oleme kõik õnnelikud!”
vasakult: issi, õde, venna, emme ja Grete
P.S. venna on joonistatud õrnalt kollasega…
P.P.S. meie peres elab reaalselt kolm inimest:)
Grete loeb omale ise muinasjuttu: “Ühel päeval… elasid prints ja printsess… nad abiellusid.”
Emme katkestab: “mis see tähendab?”
Grete: “nad… nad abiellusid!”
Emme järjekindlalt: “mis see abiellumine tähendab?”
Grete: “siis pandi kroon pähe ja kee.. printsile ei panda krooni…”
Ja jätkab: “ühel päeval.. printsess ja prints olid õnnelikud. ja nad kallistasid ja musitasid. Muahhh!!!”
Ise itsitab lõbusalt ja siis varsti jätkab… “ühel päeval nad kurvastasid…. ühel päeval… siin on kõike muinasjutte… ühel päeval läksid kõik printsessid… need olid sinised. üks oli sinine ja roosa. siin oli ema ja prints. ema oli sinine…ühel päeval läksid hiired… piiks piiks piiks… nad piiksutasid… piiks piiks… Ühel päeval linnud laulsid liiri liiri liu tsiu siu.”
paus…
Emme: “kas kõik või?”
Grete: “ei! tahad ma loen sulle veel ühe jutu?!”
ning alustab vastust ootamata: “Ühel päeval läksid Lumivalge ja pöialpoisid. Aga nad olid õnnelikud. see oli kollane ja teine oli sinine. see oli õius ja õius!”
Emme: “mis asi?”
Grete: “õius! õius! … eiu eiu..” ja lauldes “lalalaaa…”
Peale pisukest pausi jätkab: “merevetikas! apppiii! apppiii! see ammustas… issi on väga kurb…”
Emme: ” miks?”
Grete: “ei, tal ei ole seda käejälge. see on seal pööningul. issi on väga kurb. ta saab selle kätte.”
Ja sellega seekord muinasjutu vestmine lõpeb. Emmele jääb palju asju veel arusaamatuks. Aga ju ta ka saab kunagi targemaks ja hakkab mõistma:)
Mida teha, kui vastlapäeval pole lund et kelgutama minna?
Kelvingi lasteaia lapsed ja kasvatajad korraldasid käbi viskamise võistluse. Kes kaugemale viskas sai auhinnaks šokolaadi medali. Kes viskas lähemale, sai auhinnaks ka šokolaadi medali. Medal toodi mõistagi õhtuks koju, et emmele issile näidata:)
Emme pugis töö juures samal ajal 4 vastlakuklit.
okei, okei… peale tööd ujus ka pisut üle poole kilomeetri:)))
Õhtul vannitoas.
Emme: “Tead, mis me homme poest ostame?”
Grete: “Johannile kingituse!”
Emme: “Jaa, just nii.”
vaikus…
Grete: “See oli minu mõte!”
Emme: “oli jah.”
paus…
Grete: “see oli sinu mõte ka!!!”
Emme noogutab: “mhhh”
Grete: “jeeee.. mõnus!”
paus…
Grete: “Emme sa oled nii taibukas!”
Grete: “emme, mina ostan omale poest printsessi vilkuri ja printsessi särgi!”
Emme: “Kuidas sa need ostad? Kes maksab?”
Grete: “poetädi maksab!”
Emme: “Egas siis poetädi sinu asjade eest ei maksa!?”
Grete: “Eiii… poetädi maksab mulle sinu asjade eest!”
Emme imestunult: “mismoodi?”
Grete selgitab: “mina annan asjad poetädile…”
Emme kannatamatult vahele: “kas tema lööb siis need kassast läbi?”
Grete: “jah”
Emme: “ja mis siis edasi saab?”
Grete: “siis sa maksad raha”
Emme: “aga kust ma raha saan?”
Grete: “poetädi käest!”
Emme targalt: “ei saa. Ma pean ikka ise maksma… Aga kust ma ikkagi saan raha?”
Grete tüdinult: “Ma ei tea!”
Emme teeb rahulolevalt M.O.T.T: “selleks ma peangi iga päev tööl käima!”
Õhtul voodis.
Emme: “mis kell me siis äratuse paneme?”
Grete: “Mina tahan printsessi äratust. Pane mulle printsessi äratus… See peaks sobima!”
Emme tuleb töölt koju ja kallistab Gretet: “Ma nii igatsesin sinu järele!”
ning jätkab: “kas tead, miks ma sinu järele igatsen?”
Grete: “sest sa lähed tööle ja võtad raha!”
