Kui 2005 aasta augustis oma pesasse kolisime, siis olid praeguste naabrite asemel hoopis teised asukad. Noor perekond Gretest paar aastat vanema tüdrukutirtsuga. Varsti selgus, et nad hakkavad ära kolima. Jube kahju oli, sest ei jõudnud veel nendega õieti tuttavakski saada. Ja Grete üks potentsiaalne mängukaaslane ju lahkus.
Ükspäev tuli siis Margus koju ja ütles, et nägi uusi naabreid. Minu uurivate küsimuste peale selgus, et mingid vanemad inimesed vist kolivad sisse. Kivi langes südamele. Ja kui Margus ei teadnud kohe vastata, et kas neil lapsi ka on, siis mõtlesin et “no selge, ju siis ei hakka meil nendega mingit pistmist olema!”
Õnneks kujunes stsenaarium hoopis teistsuguseks. Ma poleks uneski osanud loota, et meil saavad olema nii sõbralikud, hoolivad ja kõiketaluvad naabrid:)) Kellele ma helistan, kui me kumbki Margusega ei jõua Gretele lasteaeda järgi õigeks ajaks? Kes võtab mu lapse vähemalt 3 päeval nädalal õhtul oma kodus vastu, kui lapsed tahavad koos mängida? Kes kutsub meid tihti enda juurde õhtusöögile kui on just head-paremat vaaritanud? Kes orgunnib teatrisse või valla jõulupeole minekuks piletid? kes annab lugeda oma väärtuslikke naisteajakirju, mida kõike ma iialgi endale tellida ei jõua? kes laenab fotokat või videokaamerat, kui mul mõni tähtis sündmus vaja jäädvustada? kes laenab mu lapsele kleiti kui vaja fotograafi juurde minna? kelle basseinis mu laps suvi läbi hullab? kes toob mu lapsele tihti välismaal käies mõne kingituse või maiustuse? kes läheb mu lapsega metsa jalutama, kui me Margusega koos kepikõnnile tahame minna? kes hangib mulle odavalt väärt šhampooni ja balsamit? jne
Ma ikka püüan ka sama hea naaber olla, aga no ei jõua nendega sammu pidada. Mina astun ühe sammu, nemad kohe kaks tükki vastu:) Igatahes ma tänan teid, et te meie jaoks alati olemas olete olnud! Aitähh, te olete suurepärased!
