Kevadõhtused tegemised:)

Küll on tore kui sul on oma hoov ja palju sõpru. Ja veel parem kui sul on ratas ja naabrite batuut:)

Kultuuriprogramm

Jäime nädalavahetuseks Gretega kahekesi koju. Kuigi olime (eeskätt mina) pisut tõbised, otsustasime minna vaatama WAF-i soololaulude kontserti. Mina seekord ei laulnud, esinesin juba üleeelmisel reedel ära. Seda mõnusam oli aga mõnuleda kaunite laulude saatel viimasel kolmandal kontsertõhtul. Olgu öeldud, et lauljate tase oli aukratust äratavalt kõrge ja läbi käis tõeline “tähtede paraad”. No kui nüüd iroonia välja jätta, siis oli võimalus kuulata oma kõrvaga, kuidas praeguse superstaari saate noored hurmurid lives lõõritavad. Näiteks astusid üles Norman ja Artur. Samuti tegid oma etteaste eelmise aasta superstaari finalistid Mariann ja Nele. Kuulda võis ka mitmeid nii selle kui eelmise aasta poolfinaliste. Ja kui nüüd päris aus olla, siis peale nende superstaaride ajasid kananaha ihule väga paljud noored ja laiemale üldsusele täiesti tundmatud esitajad. Kolmanda kontsertõhtu publikulemmikuks sai Jana, kes oh üllatust, oli ka selle aasta superstaari saates, aga jäi seal täiesti tagaplaanile. Aga sellel kontsertil vaieldamatult minu lemmik ka:)

Laulis ta seda lugu:

Ja no ei jäänud originaalile mitte millegi poolest alla! Õnneks saab WAF-i kevadkontserdil kolme nn eelkontserdi parimaid palasid veelkord kuulata ja seda veidi suuremas saalis, suuremal laval. Kontsert toimub seekord 24.mail Viimsi keskkoolis. Eks annan veel täpsemalt teada, kes, kus ja mis:)

Kultuuriprogrammi teine osa viis meid laupäeva hommikul kell 11 kinno Hortonit vaatama. Eriti põnevaks tegi asja veel see, et parkisime auto Kadriorgu ja sõitsime kinno trammiga. Grete polnud sellise atribuutikaga varem kokku puutunud, niiet tal oli väga põnev. Pärast kino käisime veel kõrval Foorumi keskuse kohvikus mustikakooki vaniljekastes söömas. Maitses hästi:P

Multikas mulle täitsa meeldis. Grete kohta ei tea öeldagi. Ise ütles, et meeldis, aga enamus ajast ta muidugi turnis ringi. Esimesed 15 minutit vist istus ainult oma toolil. Ülejäänud aja lasi sokkis mööda treppe ja toole. Õnneks ei kartnud ta midagi ja tundus, et tal oli üsna põnev seal pimedas saalis. Ja kuna ta ei seganud sellega ei teisi ega mind, siis lasin tal rahus olla. Kotka rünnaku koha peal tuli mulle korra natuke lähemale, aga ikka jäi meid lahutama vähemalt 3 tooli. Muidu ikka asjatas omaette.

Tundub, et laulu- ja muusikamaailm on talle hetkel kinost põnevam, sest ausalt öeldes olin üllatunud, et sain 3,5 tunnise WAF-i kontserdi rahulikult lõpuni kuulata. Ta elas ilusti kaasa. Plaksutas ja tantsis. Viskas kohati näppugi. Vahepeal korra hakkas rääkima, et kas juba lõppeb ka, aga peale 10 minutist vaheaaega, kus sai kõrrejooki ja näksimist, oli jälle täiesti korralik kuulaja. Ja kontsert oli veel õhtusel ajal (algas 19.30),  peale pikka lasteaia päeva! Tundub, et mu otsus panna ta lasteekraani muusikastuudio laulukooli natuke asja tudeerima, on täiesti õigustatud

Moodne tibi:)

Olen täheldanud, et Gretele meeldib väga riiete selga valimine, nende pidev ümber vahetamine ja siis enese moodsates riietes eksponeerimine. On üsna tavaline, et tööpäeva hommikul otsustab ta, et minu triigitud särk talle selleks päevaks ei sobi ja ma pean uue särgi triikima. Veelgi tavalisem on see, et ta kodus olles tunni aja jooksul umbes 5 korda garderoobi vahetab.

Tihtipeale tuleb ta peale uute riiete valimist demonstratiivselt trepist alla ja teeb seda nn “Hollywoodi aeglast sisenemist”:) Ja jääb siis enesekindlalt teiste reaktsiooni ootama. Otseloomulikult on tema sõber ka peegel. Seal ees on hea oma riidevalik üle vaadata, poose võtta ja siis ka pisut tantsu keerutada.

Kostüümid on tihtipeale suhteliselt moekalt valitud. Näiteks kleit koos pükstega. Väga popp on ka kihiline riietus. Väga oskuslikult miksib ta selga 2-5 särki ja paneb nad loomulikult sellises järjekorras, et iga kiht on just parasjagu näha.

Veidi uuem teema on kingad. Talvesaapaid ja kummikuid on küll ka korduvalt jalga proovitud, aga loomulikult panevad lapse silmad hoopis rohkem särama kingad. Eriti emme omad. Ja mida kõrgema kontsaga, seda šhefim. Ja kui siis taustaks tuleb veel mõni hoogne muusikasaade, siis lähevad kõpsukingad kohe ka tantsu lööma.

Järgmine arendamist vajav suund on soengud. Nendega ta kahjuks veel ise hakkama ei saa. Aga pipipatse küsitakse üha harvemini. Pigem soovitakse Kata patsi. see on selline, kus pealmine kiht juukseid pannakse patsi, siis punutakse see ära ja pannaks teise kummiga kinni. Või siis palutakse Ingli patsi. See on see, mida enamik inimesi tunneb krokodilli sabana. Aga ega siis noor printsess ei taha mingist krokodillist kuuldagi, ikka tiivulised olendid on meelel ja keelel:)

Ikka tüdruk mis tüdruk! Mullegi meeldis väiksena riietega mängida, ikka ema kõpsukad jalga ja kombinee selga. Eks näis siis, millised riided Grete kunagi minu kapist heaks kiidab:)