Mul hakkab igav!

Mõni aeg tagasi leidis Grete omale ühe lemmiksõna – IGAV.
Seda sai kasutada päris mitmekesiselt. Algul hakkas ta rääkima, et ei saa õhtul oma voodisse magama minna, sest seal hakkab igav. Mina ei saanud muidugi aru, kuidas saab magades igav olla. Kui aga laps villaste sokkide peale või saunast välja puigeldes ka muudkui korrutas, et jube igav on, siis sai emme ka aru, mida see sõna Grete keeles tegelikult tähendab:)

Mõned jutud…

Sõidame praamiga Hiiumaale. Istume laeva kohvikus ümber laua. Seltskond ajab vaikselt juttu tühjast-tähjast. Järsku meenub Gretele üks laul ning ta ei malda oodata, et võiks seda teistele kõva selge häälega ette laulda: “lal-lal-lal-lal-la-la-la-laa, no mis elu see on!”

Emme räägib lapsele, et too hakkab varsti laulutunnis käima. Ta olevat isegi selle eest juba raha ära maksnud.
Grete küsib imestunult: “Sina?”… paus ja veelgi küsivamalt… “raha?”… paus ning väga teatraalselt “mitte kunagi!”

Vene-Eesti integratsioon

Poliitikast täna ei räägi. Hoopis Gretest ja tema väiksest sõbrast Natašast, kellega ta Merimetsa haiglas kohtus.

Pean tunnistama, et kui meie palatisse “venelased sisse sadasid”, oli esimeseks tundeks nördimus, et need “teistsugused” inimesed tulevad nüüd meie rahulikku haiglaidülli rikkuma. Äkki toovad meile mingid haigused juurde? hakkavad lärmama? naeruväärne ikka, mida ego esimese hooga kohe ette söödab…

Tegelikult olid nad üpris tavapärased inimesed, üsna samasuguste mõtete, hirmude, murede ja rõõmudega. Viisakad… ei võtnudki meie kahest pissipotist automaatselt ühte endale, vaid küsisid ilusti luba. Ema rääkis lapsega sosinal, kui meie magasime ning õpetas last viisakalt teise lapse asju küsima. Nad olid sõbralikud ja seltsivad, tundsid huvi meie vastu ja rääkisid lahkelt endast, kui küsisin. Nad olid ka väga lahked – Nataša jagas hea meelega oma mänguasju Gretega. Mulle pakuti lahkelt ka oma teepakikesi, sest ise ei märganud ma neid Marguselt tellida, ning kõike muud head paremat, mis neil oli.

Lastega aga on kõik veelgi lihtsam. nemad ei tunne nahavärvi, keele, rahvuse või muud erinevust. Nende jaoks on teine laps lihtsalt mängukaaslane. Juba esimese 15 minuti möödudes, asusid Grete ja Nataša koos joonistama. Üks rääkis omas keeles, teine omas vastu. Noogutasid ja joonistasid edasi. Jagati vildikaid ja pliiatseid, värviraamatut ja vihikupaberit. Kumbki ei teadnud midagi Aljošast ja kui emad-õpetajad-poliitikud-tädid-onud-vanavanemad neile seda teemat eesti-vene vastasseisu mätta otsast kunagi avama ei hakka, siis ei huvitagi neid 20 aasta pärast mingi Aljoša Tõnismäelt.

Nalja sai ikka kõvasti sellega, et nad teineteisest aru ei saanud. nagu vaataks mingit hästilavastatud komöödiat. Gretel näiteks tekkis vastupandamatu soov oma uue sõbraga ühte keelt rääkida. Seepärast leiutas ta uue sõna, mis kõlas minu arvates vägagi venepäraselt…
“vozmi karandašii” – “agimaju”.
“petšenie hotšeš?” – “agimaju”.
Igakord kui sõbranna midagi pikemat aktiivselt seletas, kõlbas lõpetuseks öelda vastu “agimaju”…

Siis jälle juhtus nii, et sõbrannale pandi vedeliku kotike juhtmega käe külge ja siis pidi pikutama. Grete oli aga väga lahke ja hoolitsev. Vedas tooli Nataša voodi juurde ning hakkas talle oma uuest raamatust muinasjutte ette lugema: “perenaine ütles konnale – miks sa mind ära ei taha süüa….” jne.

Koos lauldi, tantsiti, joonistati, roniti voodite ja toolide peal, käidi pissil, söödi. Jah isegi isud hakkasid koos tekkima – kui ikka üks banaani sõi, siis teine kohe ka seda tahtis, või küpsist või vahvlit või mida iganes. Ja Grete hambapesu innustas Natašat sama tegema. Ja kui üks läks oma voodisse magama, oli seda nõus ka teine tegema. Ja kui Gretele patsid tegime, siis palus Nataša omale ka. Ja Grete oli nõus sussid jalga panema, sest sõbrannal ju ometi olid.

Kakaja družba!

Jutte igasuguseid…

Emme küsib hommikul Gretelt: “Kuidas magasid?”
Grete: “Hästi.”
Emme: “Mis und sa nägid?”
Grete: “Paha und.”
Emme: “Mis sa nägid siis?”
Grete: “Dinokaid!” (dinosaurused)
Emme: “Mis need tegid siis? hirmsat häält?”
Grete: “Ei, need ründasid!”
Ja mängib rahulikult edasi…

Grete tahab midagi hirmsasti saada ja muudkui nuiab. Ema soovitab issi käest küsida ilusti.
Grete küsibki: “Isssiii! Paaluuun!!!”
Issi uimaselt: “Mida?”
Grete solvunult: “Kuidas saab niisugune juhmard olla!?”

Issi loeb raamatut, mille hind on olnud 59 eeku.
Grete kukub siis pärima, et miks tal 5-aastaste raamat on.
Küsib umbes kuus korda.
Issi on küll endiselt süvenenud raamatusse, kuid vastab siiski: “igaks juhuks.”
Grete hakkab tõrelema: “Ei! Mu õde ei luba. Ta võtab selle ära ja viib selle poodi tagasi!”

Grete muudkui niheleb issiga sama diivani peal ega leia asu. Lõpuks murdub ja sõnab resoluutselt: Mu dinokas hammustab sind!”

Grete hakkab jutukest veeretama: “Emme, miks sa nii paks oled?”
Issi suskab vahele: “sest emme ei tee trenni!”
Emme pole nõus: “mis sa valetad lapsele? ma eile just käisin trennis!”
Grete küsib uuesti: “emme, miks sa nii paks oled?”
Issi parandab ennast: “emme ei ole paks. Emme lihtsalt sööb liiga palju magusat!”

Lapsesuu

Emme ja issi koristavad. Grete istub koos naabritüdrukuga trepil ja nad arutavad isekeskis:
Kata: “Sinu emme ja issi on koristajatädid”
Grete: “Ei, minu emme on koristajatädi. Issi on koristajaonu”

Grete vaatab Kanal2-st multikat. Ise jube rahul, printsessid ja puha.
Järksu kostab suur sõjakisa: “issi, pane mu film tagasi. issi pane tagasi!!!!”
Isa tuleb siis ka teisest toast vaatama, et mis juhtus.
Etv-ga harjunud preili ei saanud aru, et vahepeal hakkas reklaam:)

Grete on Viimsi Spa akvaariumi juures ja puhub juttu:
“suur kala, kas sa tahaksid väiksed kalad ära süüa?”
Jätkab muheda häälega:”Aga teie maitsete meile! Mulle meeldib kala süüa…”
Ja siis õhinaga seletades: “Aga eile oli meil suur lesta kala. See näkkas!”

Mõtteteri:)

Grete muudkui itsitab ja emme hakkab jutukest veeretama: “Sul on täna naljapäev”
Grete vastu: “Ei! Täna on sõbrapäev!”
Emme teab, et see oli juba mitu päeva tagasi: “Jälle?”
Grete: “Jah”
Emme tunnustavalt: “sul on õigus. Iga päev peaks olema sõbrapäev”
Grete: “Jah… Ja siis aitab sõbrapäevast!”

Perekond vaatab “Kes tahab saada miljonäriks”.
Emme kontrollib issit: “Noh, mis sa pakud?”
Issi targalt: “See on minarett!”
Grete poetab vahele: “Mina pakun tassikest teed!”

Emme issi arutavad, et leib ja sai on otsa saanud.
Grete sekkub: “noh mis me siis teeme?”
Mõttepaus.
Ja vastab ise retoorilisele küsimusele: “Peame poest leiba ja saia ostma!”
Emme hakkab naerma: “Nii issilik küsimus”
Grete vastu: “Ei, see on ikka minu küsimus!”

Grete mänguhoos: “Punane tuli! Stop, ei tohi sõita… Nüüd on roheline… Kihutage!”

Memm on Hiiumaalt külla tulnud ja issi näitab talle arvutist pilte.
Memm: “Emmel on nii punased silmad…teiste piltide peal polnud…”
Issi: “Emme on nagu küülik”
Grete ei ole asjaga nõus: “Emme, sa oled inimene. Sa ei ole kole loom!”

Lapsesuukene küll…

Emme: “kes on emmele väga kallis?”
Grete rõõmsalt: “MINAAA!!!”
Emme uurivalt: “Kas kõik lapsed on emmedele kallid?”
Grete kindlalt: “jah. koolilapsed.”
Emme: “Ikka kõik lapsed on kallid. Kõik pojad ja tütred.”
Grete targalt: “Siis kui mul sünnib sinu kõhust venna…”
Emme lõpetab lause: “… siis on tema ka kallis. siis mul on kaks kallist last”
Grete lisab kohe: “ja siis on mul õde”
Emme kahtlevalt: “kui venna sünnib, siis ei ole ju õde?! siis on venna ikka”
Grete resoluutselt: “ei, ma tahan, et oleks mõlemad – õde ja venna!”
Emme mõtlikult: “ahah”
Grete kasutab võimalust ja täiendab soovide nimekirja: “emme, ma tahaks et mul oleks kiisu ja kutsu. siis ma saan nendega pesakasti ehitada!”

Grete: “emme, tahad ma räägin sulle salajutu?!”
Emme: “nooh..”
Grete sosinal: “et sul on auto katki!”
Emme vastu: “ja mis siis saab?”
Grete targalt: “siis ei saa autoga sõita!”
Emme: “aga mis siis tegema peab?”
Grete: “tuleb viia remontima!”
Emme teeb imestunud näo: “ahsoo!”
Grete jätkab: “ja siis viib issi sind arstile!”
Emme uurivalt: “mispärast?”
Grete: “Et ta saaks sind viia!”
Emme ei saa ikka aru…
Grete selgitab: “ta tahab sulle kõrva sisse vaadata”
Emme: “kes tahab?”
Grete: “tädi Helena!”
Emme igaks juhuks täpsustab: “aga kui tädi Helena kõrva sisse vaatab, mis siis saab?”
Grete rõõmsalt: “Siis saab terveks!”

Elu on lapse silmade läbi ikka nii lihtne:)

Meie peres elab ÕDE

Juba mõnda aega võib kuulda siin ja seal mingeid killukesi, et õde teeb seda ja õde teeb teist või et õde tuleb ühte või teise kohta kaasa. Hakkasin siis mina eila pärima, et mis tegelane see õde siis ikkagi on.

Sain teada, et õde on 5-aastane, varsti saab 7 ja siis läheb kooli.
Õdel on roosa seelik ja sinine roosade täppide ja südametega pluus.
Tal on pikad roosad juuksed ning juukseotstes on lokid, nagu naabritüdruk Katal.
Õde on niiiiii pikk, et saab ise kõik kapist kätte. Ka see küpsis, mis Grete salaja võttis, saadi kätte ainult tänu õdele.
Teda praegu ei näe, aga ta varsti sünnib emme kõhust välja. Praegu on ta nagu päkapikk ja on laua all.
Laua all räägib ta Gretele lollusi, nagu “p….ru-p….ksu-p..ssu-ka..aj..nn.”
Ta räägib ilusti ka, näiteks ütles ta “eestimaa”:)

Tänapäeva mängud…

Grete räägib õhtul oma toas beebinukuga: “kas sa tahad ma annan sulle oma seeliku?”
Ja lisab varsti pisut kamandavalt: “Piret Rool (nuku nimi), nüüd võid sa oma printsi juurde minna! võtame su sokid ära… printsess, paneme sulle kee kaela!”
Natuke vaikust ja siis kostub: “printsess magab nüüd oma voodis!”

***

Grete on naabritüdrukul külas. Muidu kõva müratase jääb mingil hetkel väikseks. Lapsed vist teevad miskit pahandust?! Kus nad küll on? Vaatan järgi.
Grete ja Kata istuvad üleval saunalava peal. Pool elamist on sinna kaasa veetud.
Kata hüüatab Gretele: “Tule mu prints! Hakkame nüüd minema!”
Grete vastu: “Jah, mu printsess”:)

Perepilt:)

Grete joonistab esimest korda elus perepilti. Kõigepealt teeb emme, siis issi, järgmisena enda ja lõpuks “õde”. Hiljem tekib juurde veel ka salapärane venna:)

Kui inimesed valmis, palub emme omale rohelised kingad ka teha. Grete joonistabki ja lubab siis endale ka kingad teha. Ema pärib, et kas teeb omale ka rohelised kingad.
Grete vastu: “eiii, ma teen ikka punased, need lähevad mu kleidiga hästi kokku!”

Tüdrukutel on käed joonistatud. Emme juhib tähelepanu, et issil polegi käsi.
Grete: “Ma teen siis issile ka käed. Muidu ta on nii õnnetu.”
Joonistabki ja lisab: “nüüd oleme kõik õnnelikud!”

 
vasakult: issi, õde, venna, emme ja Grete

P.S. venna on joonistatud õrnalt kollasega…
P.P.S. meie peres elab reaalselt kolm inimest:)