Jõudis lõpuks kätte aeg, kui esimest korda Grete lasteaia kaaslase sünnipäevale kutsuti. Naabritüdruk on ka lasteaiast, aga tema ei lähe arvesse, sest tema vanemaid ma ju tunnen. Kui Grete sünnipäev oli, siis mõtlesin, et kas peaks tema rühma lapsi ka kutsuma. Mõtlesin ja mõtlesin ning lõpuks jäid nood ikka kutsumata. Kõigepealt sellepärast, et mul on omal nii palju lastega sõpru-tuttavaid, et kõiki nii kui nii ei jõua kutsuda. Ja teiseks ei osanud ma seda protseduuri.
Nüüd siis tean, et tuleb ilus kutse valmistada ja nimelise ümbrikuga lasteaia riiete kappi panna:) Nii lihtne see ongi. Polegi vaja kõigi laste vanemaid enne tunda, sest sünnipäeval avaneb võimalus nendega nii kui nii tuttavaks saada. Eriti hea meel on mul selle üle, et sain seekord tuttavaks mitme oma lapse rühmakaaslase emaga, kes puhtjuhuslikult elavad meiega samas külas:) Olen alati mõelnud, et meil siin elab nii palju väikeste lastega peresid ja mina ei tunne enamikke neist. Lisaks saab teiste emade käest tihti väga huvitavat ja vajalikku informatsiooni. Mina näiteks sain täna infot laste ujumistundide kohta ning panin selle enda jaoks kõrva taha, ehk juba lähitulevikus võib vaja minna:)
Seekord käisime Johani sünnipäeval. Pidu peeti Naba lasteaias, mis on üks ütlemata tore paigake. Sünnipäeva pidamiseks ideaalne – suur ruum, kus lastel palju ruumi joosta ja ronida, samas on nad kogu aeg silma all. Seal puudub tavapärane plastikmänguasjade kuhila, mistõttu lapsed mängivad rohkem koos ja on rahulikud. Ja suur lisaväärtus on lastel basseinis hullamise võimalus:)
Meile sünnipäev väga meeldis. Täname Johani, kes meid oma peole kutsus!
sünnipäevalaps kollases särgis:)
lõbusad veemängud
Poisid uudistavad sünnipäevaks kingitud piraadilaeva:)
